Loeng
 

Loeng "Eesti aastatuhandete vanused juured"

lauantai 19.10. klo 12.00
Metso
Pirkankatu 2, Tampere


 *Vironkielinen luento tulkataan suomeksi*

Paljud eestlased võtavad esivanemate kombel allikast vett, käivad metsas marjul,  seenel ja puid kallistamas, austavad sauna kui pühapaika ning seovad hiiepuudele paelu. Need on Eesti aastatuhandete vanused juured, mis sobivad hästi tänasesse päeva ja seovad meid ka hõimurahvastega. Vähemalt on see nii enamiku eestlaste arvates.

Looduslikud pühapaigad – inimkonna vanimad kaitsealad – on eesti rahva ja kultuuri kujunemisloos väga olulisel kohal. Need on Eesti loodus- ja meelemaastike ühed tähenduslikumad ja salapärasemad paigad – püsivad maamärgid, mis talletavad koha- ja perepärimusi, uskumusi, tavasid ja teadmisi. Pühapaigad kaunistavad maastikku, hiied pakuvad varju nii kehale kui hingele ning ei lase katkeda meie sidemel esivanemate ja hõimurahvastega. Pühapaigad hoiavad meie kui põlisrahva juuri ning nende lugu jutustab Eesti maast ja rahvast. 

Eestis on praegu elavas kasutuses sajad põlised pühapaigad. Hiiepuudele seotakse paelu, pühadele allikatele ja kividele jäetakse münte, liukividel lastakse liugu ning ristipuudele lõigatakse hingeriste. Pühapaikades käiakse palumas ja tänamas, ravimas, hingejõudu ja tarkust kogumas, lapseõnne saamas, lapsele nime andmas, pulmade ja pühade ajal ning lahkunuid mälestamas. 

Viimastel aastakümnetel  on Eestis pühapaikadest palju kõneldud, kirjutatud ja filmegi tehtud. Ühiskonna survel on pühapaikade tähtsus ja ohustatus kirjutatud riiklikesse dokumentidesse ja ka seadusse. Sellest hoolimata on unustamise tõttu kadumas kuni 3000 pühapaika. Riigi kaitse all olevates pühapaikades on aga raiumine, loomade karjatamine, mürgitamine ja muu rüüstamine liigagi tavalised. Loodetavasti aitab seda barbaarsust muuta ühiskonna teadlikkuse paranemine. 

Ahto Kaasik on Eesti looduslike pühapaikade uurija ja tutvustaja, Hiite Maja sihtasutuse, Eesti Folkloorinõukogu ja MTÜ Põline Pere juhatuse liige; lektor Eesti Maaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Veerandsajandi jooksul on ta osalenud enamikus Eesti pühapaikadega seotud olulistes ettevõtmistes, mis on andnud ainulaadse teadmiste ja kogemuste pagasi. Tema arvukaid artikleid ning esinemisi iseloomustab soov ehitada pärandi ja tänapäeva vahele sildu, et muuta inimeste elu rikkamaks ja tervemaks.